Milleks tuba kütta, kui on kuumaveepudel

Algselt ilmunud Eesti Päevalehes 4. novembril 2022: https://epl.delfi.ee/artikkel/120093706/paeva-teema-martin-altraja-milleks-tuba-kutta-kui-on-kuumaveepudel

Martin Altraja: milleks tuba kütta, kui on kuumaveepudel

Talvel teleri ees T-särgi väel istumine on üsna hiljutine nähtus, kuid ometi on palju inimesi, kelle arvates on see normaalsus, ilma milleta pole elu võimalik.

Seda arusaamist tunnetavad ka riigikogu valimisteks valmistuvad erakonnad, kes üksteise võidu odavamaid elektrihindu lubavad. Kahjuks ei julge keegi neist veel tunnistada, et vahepealne odava energia aeg on möödas ja pigem aitab siin mõtteviisi muutmine ja esivanemate harjumustega taaskohanemine.

Muidugi, kui inimesel on raha ning ta peab seda piisavalt oluliseks, võib endiselt ka toas nautida palavat suvesoojust – demokraatlikus riigis sellist tegevust keelata ei saa. Küll aga ei peaks riik kõigile basseinikütjatele ja oma kodust troopikamaja tegevatele inimestele seda lõbu kinni maksma – maksuraha kulutamiseks on mõistlikumaid viise. Seda enam, et toatemperatuuri langetamisest saadud kokkuhoid võib olla märkimisväärne: tubase termomeetrinäidu langetamine 22 kraadilt 18 kraadile annab vähemalt 35% kokkuhoidu energiakuludelt.

Meie karvastik on riided

Ometi ei pea see tähendama soojusmugavuse vähenemist. Inimese kehatemperatuur on 37 kraadi ning nahapinna temperatuur on 33-34 kraadi ringis. Kuna keskkonna temperatuur on enamasti madalam kui nahapind, annab meie keha soojust keskkonda. Enamikel loomadel on kehasoojusehoidmiseks karvastik või suled, aga inimestel sellist kaitset ei ole – peame selleks kandma riideid.

Riietus ei anna küll otseselt sooja, aga takistab soojuse kadumist, kuna nahapinna ja riietuse vahele tekib soojem õhukiht. Seega ei pea kulutama palju raha, et vahetada soojuspump efektiivsema vastu, vaid alustuseks piisab suhteliselt odavast investeeringust – korralik soe pesu ja hea kampsun teevad olemise juba palju mõnusamaks. Kontoritöölistele võib soovitada näiteks ilma sõrmeotsteta kindaid või mõnusat pleedi põlvede peale.

Soojast õhust pole kasu, kui põrand on külm

Aga mis saab siis, kui pärast kampsuni selga tõmbamist on endiselt külm? Täiesti ilma kütmata meie kliimas ei saa, aga tänapäevased küttesüsteemid kütavad peamiselt õhku. Samas kui palju tõhusam oleks otse kütta kehasid või pinda – olete ilmselt ka ise tundnud, et isegi sooja õhutemperatuuri juures võib hakata jahe, kui põrand on külm ja susse pole jalas.

Keha soojendamiseks on aga erakordselt tõhus üks odav vahend meie vanavanemate kapist – soojaveepudel. Neid on endiselt apteekides müügil ja maksab see vähem kui 5 eurot. Soojaveepudeli võib panna keha vastu või kontoritööd tehes veel lisaks ka näiteks jalgade alla – mugavus garanteeritud.

Pisut suuremat investeeringut nõuavad soojendusega vestid, joped, sokid ja kindad, mis töötavad aku pealt ning kuhu on sisse ehitatud kuumutavad traadid, kuid uuest õhksoojuspumbast või maja soojustamisest odavamad on needki.

Oleme soojusega harjunud

Üldiselt võib aga öelda, et oleme kalli energiahinna tõttu liikumas tagasi normaalsusesse. Seoses keskkütte leviku ja energia odavnemisega on talvine toatemperatuur läänemaailmas 20. sajandil järjepanu tõusnud ning ka Eesti aladel ei ole kunagi olnud kombeks toas troopikat pidada. Eesti kodude kohta teadaolevalt andmed puuduvad, aga näiteks Suurbritannias on keskkütte järjest laiema leviku tõttu iga kümne aastaga talvine toatemperatuur tõusnud 1,3 kraadi võrra.

Ajalugu näitab, et inimesed reageerivad energia hinna muutusele adekvaatselt: 1973-1974. aasta energiakriis langetas USA ka inimeste toatemperatuure, mis hiljem, tõsi küll, energiahinna odavnedes taas tõusma hakkas. Praeguses energiakriisis näitab eeskuju avalik sektor, näiteks superministeerium säästis septembris energiatarbimist augustiga võrreldes veerandi võrra. Saab küll kokku hoida, kui väga tahta ning seejuures ei pea vähenema mugavus.